Kasutajatugi:
Skype: kannatanuabi
Keskkonnaga liitumiseks
registreeruge kasutajaks!

Artiklid

Kas praktikas on saamas tavaks likviidsuse probleemide lahendamine läbi pankroti?

Valdkond: Kohtumenetlusõigus    Avaldaja: Mai Palmipuu    Keel: eesti    ID: 100

Ettevõtjaportaalis on juhend majandusaasta aruande koostamiseks ja esitamiseks. Analoogiline juhend võiks olla ka likvideerimismenetluse läbiviimise kohta. Suure tõenäosusega aitaks niisugune juhend lihtsustada arusaamist likvideerimismenetlusest ja hoida kokku aega likvideerimismenetluse läbiviimisel.

 


Äriregistri ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri statistika andmete kohaselt oli Eesti Vabariigis seisuga 01.01.2011 ehk 2010/2011 aasta vahetusel registreeritud äriühinguid, mittetulundusühinguid ja sihtasutusi kokku 183 392, seisuga 01.01.2012 ehk 2011/2012 aasta vahetuse seisuga 194 304 ettevõtet. Lisandunud on 2011 aasta jooksul 10 912 ettevõtet. 2012/2013 aastavahetuse seisuga vastavad andmed Äriregistris aastakonverentsi toimumise ajal veel puuduvad.

 

Statistikaameti andmete kohaselt on Eesti Vabariigis 630 101 majanduslikult aktiivset ehk 15-64 aastast kodanikku, mis tähendab, et 2011/2012 aasta vahetuse seisuga oli igal kolme 15-64 aastase inimese kohta loodud üks äriühing, mittetulundusühing või sihtasutus. Kuna meile meeldib ennast võrrelda meie põhjanaabritega, siis Soome Patendi- ja registriameti andmete kohaselt  oli Soome Vabariigis seisuga 31.12.2011 566 995 ettevõtet  (2010. aastal 548 915). 15-64 aastaseid elanikke oli 31.12.2011.a. seisuga 3 532 428 ehk iga 6,5 15-64 aastase inimese kohta oli loodud üks ettevõte.


Käesoleva artikli teema valiku tingis minu töökogemus vandeaudiitorina. Praktiline töö näitab, et ettevõtete likvideerimisega kaasneb mitmeid probleeme. Igal ettevõtjal on õigus likvideerida oma ettevõte, mida ta ei vaja. Sageli ei ole likvideerimismenetluse algatamiseks ettevõtte juhtkonnale selged tema kohutused, käitumisreeglid ja tegevused. Likvideerimismenetluse algatamise selgusetus pikendab likvideerimise läbiviimise aega ja tekitab menetlusest  osalejatele märkimisväärseid lisakulusid. Ettevõtte likvideerimisel tuleb arvestada ajakuluga ja lisanduvate rahaliste kulutustega. Seega likvideerival ettevõttel peab olema nii ajaline ressurss kui ka raha.

 

Likvideerimismenetluse eesmärgiks on võlausaldajate õiguste kaitse. Kuid kas see peab olema nii ajakulukas ja keerukas? Likvideerimismenetluse protsessi keerukus väljendub eelkõige protsessi mitmeetapilisuses. Äriühingute kustutamine on võimalik teoreetiliselt äriseadustiku järgi teostada 6 kuu jooksul äriühingu lõpetamise äriregistrissekandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest. Reaalselt ettevõtte likvideerimine nii kiiresti ei õnnestu. Ajaliselt pikendab eelkõige likvideerimismenetlust suhtlemine ja dokumentide vormistamine Äriregistriga, sest seal leti taga töötavad ametnikud ei oska anda mitte mingisugust nõu ega abi.

 

Samuti pikendab likvideerimismentlust Maksu- ja Tolliametilt nõusoleku saamine, sest äriseadustiku § 59 kohaselt ei või äriühingut ei või vabatahtliku lõpetamise korral äriregistrist kustutada ilma Maksu- ja Tolliameti kirjaliku nõusolekuta.

 

Kui on näha ettevõtte maksedistsipliinist kinnipidamine ja kohustuste õigeaegne täitmine näiteks käibemaksukohustuslase nimekirjast kustutamise näol, siis suure tõenäosusega ei ole otstarbekas Maksu- ja Tolliameti poolt ettevõtet revideerida.

 

Kahjuks on likvideerimine võimalik ainult siis, kui on olemas selle läbiviimiseks raha. Kui aga raha pole piisavalt, siis likviidsuse probleemide tekkimisel muutub (vabatahtlik) likvideerimisprotsessi läbiviimine võimatuks.  Likviidsusprobleemide esinemisel ei ole võimalik ka esitada pankrotiavaldust, sest võlgnik peab pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetuse. Likviidsuse probleemide puhul ei ole tegemist koheselt püsiva maksejõuetusega. Seega tekib küsimus, kas tõepoolest tuleb likvideerimisprotsessi läbiviimist venitada nii kaua, kuni likviidsuse probleemist kujuneks maksejõuetus?

 

„Kõige lihtsamaks viisiks likvideerimiseks“ on seega sundlõpetamine. Mitte midagi ei ole vaja teha, ka juhatus kustutatakse äriregistrist, kuigi juhatus on rikkunud oma kohustusi tegevusetuse kaudu. Osaühing lõpetatakse kohtumäärusega, kui juhatuse ametiaeg on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust ei ole valitud (ÄS § 203 lg 2).  Oma tegevusetusega saab tahtlikult kutsuda esile tagajärgi, millel on õiguslik tähendus. Ettevõtte likvideerimine sundlõpetamise teel on tegevusetuse tagajärg, mis on teadlikult ja tahtlikult edasi antud märguanne tahte avaldamiseks. Selline tegevusetus on ebaõiglane teiste ettevõtjate suhtes ja kahjustab ausat äritegevust.

 

Kommentaari lisamine

Kommenteerida saavad ainult registreeritud ja sisse loginud kasutajad.

Kommentaarid