 |
 |
 |
 |
Vanaduspõlve ei tohiks rahalise katteta jätta Majanduskriisi valusad pettumused on inimeste hoiuste mahu rekordtasemele viinud ning tulevikuinvesteeringute osas ollakse aina skeptilisemad. Ometi muutub prognoositav eluiga üha pikemaks ja tänaste töölkäijate pea kohale on kerkimas oht, et riigil pole aina suurenevale pensionäride hulgale toetuste maksmiseks piisavalt vahendeid. Rahvastiku eeldatav vananemine näitab, et aastal 2050, mil täna kolmekümnendates aastates olevad inimesed pensionile jäävad, on iga pensionäri kohta vaid 2,2 tööealist inimest praeguse 3,5 asemel. Maksumaksjate arvust ja sissetulekust sõltub aga suuresti riikliku vanaduspensioni suurus ning arvestuslikult võib keskmine riiklik pension tulevikus jääda vaid 20-25% piiresse keskmisest palgast. Koos II sambaga moodustab keskmine pension oodatavalt ligi 35-40% keskmisest palgast. Inimeste eluea eeldatav pikenemine aga tähendab, et 65-aastane inimene peab arvestama juba täna keskmiselt 17 aastaga, mil varasemad finantsotsused väga tugevalt pensioniea sissetulekuid mõjutavad.
Teabekeskuse uuringud näitavad, et tulevikupensioni suuruse osas puudub paljudel inimestel igasugune ettekujutus ja noored ei mõtle sellele peaaegu üldse. Inimeste ettevaatlikust investeerimisriskide võtmisel kinnitab ka rekordiliselt suur hoiuste maht eesti pankades (nõudmiseni 2,8 mld ja tähtajalisi 2,2 mld eurot). Samal ajal jääb II ja III samba pensionifondide maht vaid 1,6 mld euro piiresse.
Kui aga võtta arvutuse aluseks täna 35-aastane Eesti keskmist palka teeniv inimene, siis ilmneb, et ka viimase kümne aasta masust räsitud II ja III pensionisamba fondide keskmine tootlus lubab pensionipõlves suuremat tulu, kui seda võimaldavad viimase kümne aasta keskmised hoiuseintressid. „Kui näiteks 35-aastane inimene investeeriks iga kuu 20 eurot kogumishoiusele, mille tootlus oleks sarnane II samba fondide viimase kümne aasta keskmise tootlusega, koguneks tema 65. eluaastaks pea 14 000 eurot,“ selgitas Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juht Anne Sägi. Kui sama suure summa tootlus oleks aga sama, mis viimase kümnendi keskmine III sammastel, koguneks sama perioodiga enam kui 12 000 eurot. Kogumishoiuse intressi arvestades oleks kogunev summa veidi rohkem kui 11 000 eurot.
„Loomulikult tuleb nendesse arvutustesse teatud kriitikaga suhtuda, sest tänasel päeval ei julge keegi ennustada, milliseks kujuneb eelseisvate kümnendite majanduskeskkond,“ tõdes Sägi. „Kuid ajalugu on näidanud, et majandus kipub siiski tsükliline olema ning mõõnale järgneb tõus.
Näiteks möödunud aasta II samba fondide keskmine tootlus oli juba 9,5% võrreldes arvutuste aluseks olnud viimase kümne aasta keskmise 4%-ga. Väga positiivse hüppe tegid mullu ka III samba tootlused – 11,8% võrreldes arvutuste aluseks olnud 3,4%-ga. Samas tuleb keskmisi arvesse võttes silmas pidada, et keskmised tootlused erineva riskiastmega fondidel on erinevad ning näiteks 100% võlakirjadesse investeeriv fond ongi mõeldud kapitali säilitamiseks, mille tootlus peabki olema väike, ent stabiilne. Samuti ei ole arvutustesse lisatud palgatõusu, mis esmajoones mõjutab automaatselt just II samba fondide maksete suurust, ning lisaks kaasnevaid kulusid ja makse.“
Sägi sõnul on aga ka alternatiivseid võimalusi vanaduspõlve kindlustamisks. „Tulevikule mõeldes võib osta kinnisvara või aktsiaid, kulda, hõbedat, kunsti, hoida rahal erinevatel hoiustel, investeerida fondidesse, kuid oluline on mõista, et pelgalt riigipoolsele toele pensionieas lootmine ei pruugi tuua soovitud rahalist kindlust ning prognoositav sissetuleku langus võib kujuneda ehmatavalt suureks,“ rääkis Sägi.
„Kuigi kriisiaastad on pensionifondide usaldusväärsusele oma mõju avaldanud, paneksin inimestele südamele, et kes on valiku juba teinud, siis sage ja uisapäisa emotsiooni baasilt tehtud fondivahetus võib kasu asemel rohkem kahju tuua. Kui vahetamissoov siiski kindel, siis mõistlikum on jätkata kogumist küll uue valitseja juures, kuid olemasolev vara jätta vanasse, säästmaks 1% suurust valitsemistasu, mis tuleks senisele fondihaldurile maksta. Pikemale perioodile panustades võib võtta aga suuremaid riske, kuna aega on enam, et võimalikke kaotusi tasa teha ja ka juurde teenida. Mida lähemal on aga pensionipõli, seda enam tuleks lähtuda ütlusest „parem varblane pihus kui tuvi katusel“. Meil on küll väga palju inimesi, kelle suurim mure on, kuidas igakuised laenukohustused saaks kaetud, kommunaalmaksed tasutud ning perel kõhu täis, kuid ka pisemgi teenima pandud summa on seda väärt, et vanaduspõlves mõningastki lisatulu riiklikule pensionile saada,“ lisas Sägi.
Kuigi paljud loodavad vanaduspõlves lähedaste abile näitab tegelikkus, et pigem aidatakse vanaduspõlves rahahätta sattunud nooremat põlvkonda. Eriti tuleks pensionipõlve toimetulekule mõelda naistel, kes elavad meestest teadupärast keskmiselt ligi kümme aastat kauem ning perele panustades ja lapsi kasvatades tihtilugu unustavad oma isikliku rahatagava kogumise. Samuti mõjutab naiste tulevast pensioni lastega töölt eemaloldud aeg.
Häid võimalusi erinevate võimaluste analüüsimiseks pakuvad pensionikeskus.ee ja minuraha.ee.
Meeldetuletuseks tuleviku kindlustamisel
|
 |
 |
 |
 |
|
|
|
|
|
|
|
 |
|
|
|
|
|
|
|
