Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2013.–2014. aastal
Igaüks meist tajub Eesti arengut aastatel 2013 ja 2014 ilmselt erinevalt, paljuski iseenda kogemuse kaudu – kel on läinud hästi, näeb kogu riigi arengut ja saavutusi eredamas valguses kui need, kel on läinud kehvemini. Jättes kõrvale üldist ebakindlust tekitavad julgeolekuküsimused, võib praegune majanduslik areng tunduda ühtedele kui rahulik edasiliikumise aeg, teistele kui paigalseis, kolmandatele kui lakkamatu tagasikäik. Küllap on omal moel õigus kõigil, sest riigi ja ühiskonna areng ei saa olla teistsugune kui inimeste elu oma mitmekesisuses.
Meil on heameel koostööpartneritega kutsuda Teid taaskord juba traditsiooniks saanud kolmandale kõrgetasemelisele Majanduskuritegevuse konverents/messile 2014 . Käesoleval korral oleme ürituse planeerinud kahepäevasena. Lisaks konverentsipäevale toimub kahel päeval valdkondlike ettevõtete ja ekspertide teenuseid/tooteid tutvustav mess .
Konverentsi avab piduliku avakõnega õiguskantsler Indrek Teder ja tervituskõnega riigi peaprokurör Norman Aas. Konverentsipäeva paneeldiskussioonides eeskõnelevad ettevõtete/ühingute ja asutuste/ametite juhid ja kõneisikud ning tunnustatud valdkondlikud eksperdid.
Eesti majanduse üheks tugevamaks arengumootoriks võib pidada just institusionaalset keskkonda, mis kahtlemata soodustab majanduskasvu. Autor analüüsibki Eesti institutsioonilisete arengueelduste näitajaid ning toob välja ka ettepanekud, milliseid uusi institutsioone oleks Eestile tarvis või millised institutsioonid vajaksid uuendust.
Kuigi riigi ametlik õiguspoliitika ei näe ette kavatsust asuda kohalike rahvusrühmade huvides taas tellima Eesti õigusaktide vene keelde tõlkimist, kinnitab õigusinfobüroo ESTLEX, et huvi tõlgete vastu on stabiilne ja kasvav - sealhulgas suures osas riigiasutuste enda poolt.
"Kui rääkida huvist venekeelsete aktitõlgete vastu, siis see on olnud stabiilne - praktiliselt iga päev tuntakse huvi ühe või teise tõlke vastu. Klientide ring on seinast seina - üksikisikust suurkorporatsioonideni, lisaks arvestatav osa riigiasutusi. Ka valdkondade mõttes on huvi üsna laialdane," ütles ESTLEX OÜ juhataja Riina Vende.
Sageli ei ole dekreetpuhkusele siirduval naisel infot, kui suur dekreetraha tema pangakontole laekub ning missugune saab olema vanemahüvitis. Swedbanki Eraisikute Rahaasjade teabekeskus soovitab enne lapsepuhkusele jäämist koduse elu rahaline pool läbi mõelda. Ilmselt ei tea paljud naised, et dekreediraha ja vanemahüvitist arvutatakse mõneti erinevatel alustel. Ehkki mõlemal juhul on aluseks eelmise kalendriaasta sissetulek, pole dekreedirahal erinevalt vanemahüvitisest maksimumpiiri ning dekreediraha puhul ei arvata maha haiguslehel oldud päevi, mida vanemahüvitise puhul tuleb teha. Selliseid nüansse teadmata võib pere jätta kasutamata lihtsad viisid oma sissetuleku suurendamiseks.
Euroopas tähistatakse kuriteoohvrite päeva alates 1980ndatest ja Eestis alates 1995. aastast. Päeva põhieesmärk on juhtida tähelepanu kuriteoohvritele. Ühelt poolt tuletatakse meelde riigi kohustused kannatanute igakülgsel abistamisel ja nende õiguste eest seismisel. Kuid vähemtähtis pole ka kogu ühiskonna vastutustunde roll, hoolimaks ja mõistmaks kuriteoohvreid – pole meist ju keegi 100% kaitstud võimalike pahatahtlike rünnete eest.
Kallid kaasmaalased.
Jõuluõhtu, igipõline lootuse sünni ja usu kõiksuse aeg, pöörab mõtlikult igaühe pilgud meisse endisse ja meie kaaslastele.Hoolivus, märkamine, kaastunne ja abistamine, aga samuti usk ja lootus olgu meile teejuhtideks nii jõuluajal kui ka pikemalt.
Ma kutsun meid kõiki märkama enda ümber inimesi, kes vajavad oma kitsikuses või hädas tuge ja toetust. On lihtne, kuid samas ükskõiksust peegeldav öelda, et see on vaid riigi mure. Jah, on küll ning Eesti parlament ja valitsus peavad siin leidma järjest paremaid, tugevamaid lahendusi.
Vastavalt Ukraina President Viktor Juštšenko 26.07.05 korraldusele nr.1131/2005 on Euroopa Liidu, Šveitsi ja Liechtensteini kodanikel õigus alates 01.09.2005 sisenemiseks (ja transiitläbisõiduks) Ukraina territooriumile viisavabalt viibimisega kuni 90 päeva
Viisavabadus ei laiene nendele kodanikele kes sisenevad Ukrainasse töötamiseks, elamiseks, ühinemiseks perega, õppimiseks; või teise eesmärgiga, vajadusel viibida Ukrainas üle 90 päeva.
Vastavaid viisasid menetletakse ka sellel ajavahemikul endises korras vastavalt Ukraina normatiivaktidele.
Lisaküsimuste tekkimisel pöörduda Ukraina Suursaatkonda Tallinnas:
tel.: +372 601 5835
http://www.hot.ee/ukrembassy
