09. oktoober 2012 |
Loodav kohtujuristi amet kiirendab lähiaastatel õigusemõistmist |
Täna esitles justiitsminister Riigikogu põhiseaduskomisjonile eelnõu, millega luuakse kohtujuristi ametikoht, et suurendada kohtute tööjõudlust inimeste ja ettevõtjate huvides.
Eelnõu tutvustanud justiitsminister Kristen Michal leiab, et kohtute seaduse täiendamine kohtujuristi ametikohaga on oluliseks menetlusi kiirendavaks ja õigusmõistmise kvaliteeti tagavaks sammuks. „Tegemist on struktuurse muutusega kohtusüsteemis, mida on oodanud nii inimesed kel on kohtutes asju ajajada kui kohtusüsteemi tipptegijad ehk kohtunikud. Loome järgmisel aastal kohtujuristide ametikohad. Neile esitatavad nõuded on samad mis kohtunikele.
Kohtujuristidest saab hea kvalifikatsiooniga tugimeeskond õigusemõistmises ning tulevikus, miks mitte ka uute kohtunike kasvulava. Plaanime 2013. aastal palgata konkurssidega umbes sadakond inimest ning kaotada samas tempos ka senised konsultantide töökohad. Senistel töötajatel on võimalik konkurssidel osaleda ning kandideerida kohtujuristiks,“ sõnas Kristen Michal
„Muudatuste eesmärk on kohtumenetluse kiirendamine ja kvaliteedis kindlasti järelandmisi tegemata. Oleme selleks astunud samme, vaadates üle menetlusprotsessi ja seda koostöös osapooltega kiiremaks muutnud. Nüüd on meil esimest aastat peale majanduskriisi võimalik ka inimestesse rohkem rahaliselt panustada. Oleme üsna lootusrikkad, et selle struktuurse muudatusega saame juba paari aasta pärast näha kiiremat ja kindlasti mitte vähem kvaliteetsemat õigusemõistmist. See aga on ka peamine ootus inimeste ja ettevõtjate poolt kohtusüsteemile – õigeaegne võimalus oma õigusi kaitsta,“ märkis justiitsminister.
Harju Maakohtu esimees Helve Särgava ja Pärnu Maakohtu esimees Rubo Kikerpill lisavad, et kohtunikkond loodab loodavast ametikohast palju – eelkõige kohtuniku töökoormuse vähenemist ja selle läbi paremat kvaliteeti ning suuremat menetluskiirust.
Kehtivas seaduses ei ole kirjas ühtseid kohtuametnikele esitatavaid nõuded, mistõttu on täna ebaühtlane kohtutes töötavate konsultantide pädevus. Kohtujuristist saab kõrgema kvalifikatsioonitasemega kohtuametnik, kes osaleb menetluse ettevalmistamisel ning võib seejuures ka iseseisvalt teha menetlustoiminguid, nagu näiteks määrata riigi õigusabi, otsustada asja menetlusse võtmist või mitte võtmist jne.
Praeguste kohtuametnike erineva oskuste- ja haridustaseme tõttu ei nimetata kohtujuriste automaatselt konsultantide hulgast, vaid kuulutatakse välja ametlik konkurss, millel nad saavad osaleda. Konkursil esitatavad nõuded on sarnased täna kohtunikele esitatavate nõuetega ning kohtade täitmisel ja kõrgematele nõuetele vastamisel eelistatakse konkursil olemasolevat kohtupersonali.
Kohtujurist erineb praegusest kohtuametnikust selle võrra, et ta ei ole kinnitatud ega allu teenustuslikult ühelegi konkreetsele kohtunikule, vaid tema tööd korraldab kohtujuht ning ta abistab kohtunikke vastavalt kohtu töökorraldusele. Tulevased kohtujuristid saavad eelnõuga võimaluse spetsialiseeruda ühele kindlale valdkonnale.
Eelnõu koostajad loodavad ka tulevastel eelarveaastatel jätkata kohtus töötavatesse inimestesse rahaliselt panustamist, et I ja II astme kohtutes saaks olema kohtunikega sama palju kohtujuriste. Kuna kohtujuristil on kohtunikuga sarnane kvalifikatsioon, suurendame sellega ka kohtute jõudlust ligikaudu kahekordseks tõstes sedasi kohtumenetluse kiirust.
