17. detsember 2012 |
Justiitsminister Pevkur: seaduste keelekasutus peab olema arusaadav |
Justiitsminister Hanno Pevkur peab seaduste kirjutamisel kasutatava keele lihtsust ja tekstide arusaadavust ülioluliseks ning kutsub õiguskeele päeva puhul üles mõtisklema õigusloome mõistetavuse üle.
„On tavaks saanud, et iga kaalukama seaduse kohta avaldatakse ka kommenteeritud väljaanne. Selline praktika on igati tervitatav, kuid ükski kommenteeritud väljaanne ei saa kunagi asendada õigusakti. Seadus peab olema arusaadav ka ilma kommentaarita ning siinkohal on paslik meenutada Riigikogus heaks kiidetud õiguspoliitika arengusuundi, milles öeldakse, et Eesti õigusaktide eelnõud tuleb koostada võimalikult lihtsas keeles, selgelt ja täpselt, arvestades eelkõige inimesi, kes on eelduslikult õigusakti peamiseks sihtrühmaks nii rakendajate kui ka adressaatidena. Niisiis ei ole seaduste lihtsus ja arusaadavus seaduslooja võimalus, vaid kohustus,“ lausus justiitsminister.
„Kui õigusteaduse oskuskeele ehk õigusterminoloogia puhul on valitsenud suhteline üksmeel selles, et seda peavad hästi tundma vaid õigushariduse omandanud asjatundjad, siis õigusaktide keele puhul on olnud selged vastasleerid. Erialastes diskussioonides ja varasematelgi õiguskeelepäevadel on vaieldud selle üle, kas õigusaktide keel ehk seaduskeel peab olema hea üldkeel ja arusaadav enamikule rahvale või piisab, kui seda mõistavad lugeda õigushariduse omandanud asjatundjad. Siinkohal asun selgelt nende leeri, kes seisavad hea selle eest, et Eesti inimene ei peaks seadusest aru saamiseks pöörduma kõrgelt tasustatud juristi poole, vaid suudaks seadust lugeda ja seda mõista iseseisvalt,“ lausus Pevkur.
Täna tähistatakse lühikonverentsiga kahekümnendat õiguskeelepäeva, mille keskseks teemaks on „Seaduse keelest ja meelest“ ning millel teevad ettekande Hent Kalmo, Ilmar Tomusk, Karl-Martin Sinijärv ning Mart Nutt.
