17. veebruar 2014 |
"Majandusvabadus käeraudade abil?" riigi peaprokuröri tervituskõne teesid. |
Eesti tõusis Heritage Foundation ja ajalehe Wall Street Journal 2014.a maailma majandusvabaduse edetabelis mulluselt 13. kohalt 11. kohale. Riigil on määrav osa majandusvabaduse garanteerimisel, seejuures esmajoones tagades, et riigist endast lähtuvad piirangud (nt maksu- ja rahanduspoliitika) oleksid minimaalsed ning et eraomand oleks kaitstud. Suures osas peaks ülejäänud majanduse reguleerimisega hakkama saama turumajanduse nähtamatu käsi.
|
Riigi peaprokurör
|
Praktikas on aga on siiski veel mitmed valdkonnad, kus turg on vastastikku mitmete sisemiste ohtudega, mida ta ise alati lahendada ei suuda. Seejuures kasvavad need ohud koos majandusega ja selle rahvusvahelistumisega.
On selge, et riigi poolt kehtestatavad regulatsioonid ja turu kaitse peab käima kaasas majanduse arenguga. Eesti riik on seda teinud ning pöörab üha suuremat tähelepanu avaliku sektori korruptsiooni kõrval ka erasektori korruptsioonile. Kui näiteks valitsuse korruptsioonivastane strateegia „Aus riik” aastateks 2004-2007 keskendus peamiselt avaliku sektori korruptsioonile, siis strateegia aastateks 2008-2012 keskendus juba korruptsiooni vältimisele ka era- ja mittetulundussektoris. Alates aastast 2009 on valitsuse poolt tunnistatud politsei ja prokuratuuri ühiseks prioriteediks võitlus kõigi raskemate majanduskuritegudega. Kolmas, eelmisel aastal heaks kiidetud korruptsioonivastane strateegia eeldab, et riigi võimekus erasektori korruptsiooni avastamiseks peab veelgi tõusma. Ka Riigikokku jõudnud karistusseadustiku muutmise eelnõus on sees lausa eraldi peatükk, mis käsitleb erasektori korruptsiooni. |
Siiski oleks vale arvata, et ainult riik ja läbi karistusõiguse suudaks tagada piisavalt usaldusväärse majanduskeskkonna. Veelgi olulisem on erasektori enda käitumine ja väärtushinnangud. Seetõttu tuleb võtta ette meetmed erasektori korruptsiooni- ja eetikaalase teadlikkuse suurendamiseks. Ettevõtte jaoks on oluline teadvustada erasektori korruptsiooniga seotud ohte ning püüda tuvastada võimalikke riskivaldkondi oma organisatsioonis.
Üksnes avaliku ja erasektori koostöös on võimalik saavutada Eestis veelgi parem majanduskkeskkond.
