20. veebruar 2014 |
Majanduskuritegevuse regulatsioon täna ja homme |
I paneeli avatud diskussiooni keskseteks teemakäsitlusteks on "Majanduskaristusõiguse olulisemad muudatused ettevõtjate pilgu läbi" ja "Seadusemuudatusi ajendanud märgilise tähendusega menetlus- ja kohtupraktika ning pretsedendid".
Alltoodult advokaadibüroo VARUL vandeadvokaat Marko Kairjak konverentsi eelsed teesid/seisukohad.
Revisjonist ettevõtja pilgu läbi üldiselt
Karistusõiguse revisjoni ettevõtjat puudutavate muudatuste eesmärgiks ei olnud pelgalt dekriminaliseerimine, vaid pigem valdkonna läbimõeldum reguleerimine. Seda enam, et majanduskaristusõigus ega veel vähem karistusõiguse revisjon ei ole imerohi kõige halva vastu. Majanduskaristusõigus nö ettevõtja õigusena saab kohaselt oma funktsiooni täita eranditult käsikäes üldise ärikultuuri ja juba olemasolevast normistiku lahtimõtestamise olulise paranemisega.
Siiski võib öelda, et revisjoni raames väljapakutud muudatused toovad ettevõtjale selgust, täiendavat kaitset ja kergendust.
Corporate governance ja revisjon
Selgust toob juriidilise isiku vastutuses § 371, mis välistab juriidilise isiku vastutuse siis, kui rikkumine oli vältimatu: vaatamata kõigile pingutustele kohase struktuuri loomiseks panid töötajad endiselt toime süüteod. Sellised rikkumised olid vältimatud ja uue redaktsiooni kohaselt välistavad juriidilise isiku süü.
Ettevõtja õigus kaitsele pettusliku tegevus eest
Nii selgust kui ka täiendavat kaitset toob loodetavasti KarS § 209 (=kelmus) ja ka § 211 (=investeerimiskelmus) oluline täpsustamine. Olgugi, et pealtnäha kitsama sõnastusega, on koosseisu muudatuste eesmärk pigem anda selgemad pidepunktid pettasaanute avalduste alusel kriminaalmenetluste alustamise otsustamiseks, defineerides selgemalt nõuded petnud lepingupoole käitumisele.
Revisjon ja suur diskussioon: pankrotiavalduse esitamata jätmine
Kergendust ja pisut ka selgust toovad ühingu- ja pankrotisüütegude dekriminaliseerimine. Enam ei ole karistatav juhatuse liikme poolt sisuliselt iga ebaõige teabe esitamine või esitamata jätmine (KarS § 381), vaid karistusõigus sekkub eranditult siis, kui ebaõiget teavet on antud põhimõttelistes küsimustes. Lisaks on tehtud põhimõtteline samm loobuda pankrotiavalduse mitteõigeaegse esitamise kriminaliseerimisest (§ 380, 3851) – edaspidi on karistatav siiski kohustuste rikkumisega maksejõuetuse põhjustamine (§ 384).
