16. märts 2016 |
Justiitsminister võtab konkurentsivõime huvides majanduskuriteod tugevama luubi alla |
Täna toimunud avaliku ja erasektori majanduskuritegude tõkestamise teemalisel koostöökonverentsil lubas justiitsminister Urmas Reinsalu tõhustada majanduskuritegude menetlusprotsesse ning igati kaasa aidata ausa majanduskeskkonna tagamisele Eestis. Selleks on ministeeriumis alustatud maksejõuetusõiguse revisjoniga, samuti käib töö kriminaalmenetluse seadustikuga, et uurimisprotsesse kiirendada. Reinsalu rõhutas, et Eesti konkurentsivõime huvides on aus majanduskeskkond ning ettevõtjad ootavad õigusega riigi kiiremat tegutsemist ausa ärikeskkonna kaitsel.
Justiitsministri sõnul on majanduskuritegude menetlusvõimekuse tõstmises kokku lepitud toimunud justiits- ja siseministri kohtumisel. „Kiirendada tuleb menetluse tempot ning laiendada kurjategijate varalist mõjutamist, oleme selleks eraldanud lisavahendeid prokuratuurile. Justiitsministeerium on alustanud ka uue infosüsteemi loomisega kriminaalmenetluse digitaliseerimiseks, mis on esimeseks sammuks menetluse kiirendamisel,“ ütles Urmas Reinsalu.
„Kuigi meie esmaseks prioriteediks on endiselt suure kahjuga majanduskuritegevuse, eelkõige pankroti- ning maksukuritegevuse tõkestamine, tuleb silmas pidada, et ka väiksemad rikkumised tähelepanuta ei jääks. Menetlusvõimekus tuleb tagada ka sellistele pettustele, kus kahju ei pruugi rahalises vääringus olla suur, kuid mis võivad oluliselt mõjutada mõne väiksema piirkonna kohalikku ärikeskkonda,“ lisas Reinsalu.
„Justiitsministeeriumile on oluline, et aus ettevõtja ei kannataks. Alati tuleb silmas pidada ka teist aspekti - aus ettevõtja peab oma vara tagasi saama, maksejõuetuse puhul kasutab variisikuid siiski ainult väike osa ebaausaid ettevõtjaid. See tähendab, et mitte iga pankrot ei ole kellegi pahatahtliku käitumise tulemus, vaid osa tavapärasest majanduskäibest ja riskide realiseerumise tulemus. Meetmed, mis peavad variisikuid mõjutama, et tohi seega kuidagi takistada ausaid ettevõtjaid oma majandustegevusega tegelemast ka juhul, kui tema juhitav äriühing on vahepeal pankrotti läinud.“ Samas on ligi 400 pankrotimenetluse raugemist selge signaal, et „likvideerijate“ kasutamise läbi paljudel juhtudel pahatahtlikult tekitatakse ettevõtte maksejõuetus.
Justiitsministri sõnul on vajalikud EL tasandil ühtsed reeglid ärikeeldude tunnustamiseks, et vältida nende majanduskurjategijate „eksporti“ , kes lähevad teise riiki eesmärgiga seal ühing moodustada ning samal ajal Eestis segamatult edasi tegutseda.
2015. aastal registreeriti Eestis 249 majanduskuritegu, võrreldes eelmise aastaga on see 14% vähem. Alates 2010. aastast on majanduskuritegude arv vähenenud 47%.
Registreeritud majanduskuritegudest 41% olid maksusüüteod, järgnesid 30%-ga ebaseadusliku majandustegevusega seotud kuriteod. 10% moodustasid rahapesualased süüteod ja sama suure osakaalu pankroti-ja täitemenetlusealased süüteod.
Pankroti- ja raamatupidamisalaste kuritegude statistika on sõltuvuses majanduse olukorrast – masu ajal ja pisut peale seda oli nende kuritegude n-ö tipphekt, tänaseks on need numbrid stabiliseerunud. Pankrotikuritegude arv oli 2015 viimase 7 aasta madalaim, samuti vähenes oluliselt salakaubaveoga seotud majanduskuritegude arv.
|
Allikas: Justiitministeerium Autor: Maria-Elisa Tuulik Justiitsministeeriumi pressiesindaja Lisainfo: 620 8114 l 5855 8441 l maria-elisa.tuulik@just.ee |
 |
Justiitsministri avakõne majanduskuritegevuse tõkestamise koostöökonverents FIN-EST ECC 2016
Allikas ja lisainfo: Finesto OÜ l (+372) 517 3623 l info@finesto.ee l www.finesto.ee
