25. jaanuar 2012 |
Kelmid püüdsid eelmisel aastal kindlustusandjatelt välja petta ligi 2 miljonit eurot |
2011. aastal tuvastasid kindlustusandjad Eestis 327 kindlustuskelmust. Rakendatud ennetusmeetmete abil suudeti kelmuseid ära hoida 1,88 miljoni euro ulatuses, mis moodustab ligikaudu 1,5% kõigist kahjukindlustuse hüvitistest. Võrdluses eelmise aastaga on kelmuste arv jäänud sisuliselt samaks (2010 aastal tuvastati kelmuseid 330), kelmustega seotud kahjunõuete kogumaht vähenes 13%. Vähenemine on tingitud eelkõige suuremahuliste kelmuste arvu väikesest langusest. 69% kelmustest oli seotud liiklus- (40%) ja sõidukikindlustusega (29%). Peamiselt tuleneb see asjaolust, et just need kindlustusliigid on Eestis kõige levinumad. Aastaga on veerandi võrra kasvanud kelmused vara- ja reisikindlustusega ningneed moodustavad vastavalt 10% ja 16% kelmuste koguarvust.
Ehki olukord on aasta aastalt paranenud, on siiski murettekitav, et ühiskonnas suhtutakse kindlustuskelmustesse ükskõikselt või vahel ka soosivalt. Ei tajuta seda, et kelmustega petetakse välja ausate kindlustusvõtjate, mitte kindlustusandja raha. Et jätkuks vahendeid kõigi kahjude hüvitamiseks, peavad ausad kindlustusvõtjad välja petetud summa võrra kõrgemat kindlustusmakset tasuma.
- Ühiskonna suhtumine kindlustuskelmidesse on ükskõikne või pigem soosiv. Kui näiteks kauplusevargus pälvib üldjuhul hukkamõistu, siis teiste kindlustusvõtjate tagant varastamist ei peeta vahel isegi kuriteoks. Tekitatud kahju on reeglina aga kordades suurem.
- Kindlustuslepingute sõlmimine ja kahjukäsitlus on viimasel ajal märkimisväärselt lihtsustunud, mis on ka kelmuste sooritamise näiliselt lihtsamaks muutnud. Enamasti ei teata, et protsesside lihtsustumisega kaasneb ka kontrolli protsesside tõhustamine.
- Juhukelm ei taju sageli, et sooritab kuriteo. Kui tajub, siis leiab endale väärarusaamal põhinevad õigustused. (näiteks: kindlustusandja kogub ainult kindlustusmakseid, kuid vastu ei anna midagi või kindlustuskelmusel ei ole ohvreid, ainuke kaotaja on rikas kindlustusandja).
- Olulised riskid jäetakse (kindlustuslepingu sõlmimisel) kindlustamata, kuid kahjujuhtumiga kaasnevate kulude katmine käib üle jõu.
- Ka õiguskaitseorganid ei taju alati kindlustuskelmuste tegeliku mõju ühiskonnale. Esineb ka küllalt keeruka taustaga kindlustuskelmuseid, mille lahendamiseks ei suuda ülekoormatud õiguskaitseorganid piisavalt ressurssi kaasata.
EKSL on omakorda Euroopa kindlustusandjate ühenduse Comiteé Européen des Assurances (CEA) liige ja Eesti Tööandjate Keskliidu liige. Liit teeb koostööd Eesti Liikluskindlustuse Fondiga, mille liikmeteks on liikluskindlustuse kindlustusandjad.
Allikas: Lisainfo: Erik Ernits Eesti Kindlustusseltside Liidu kahjuennetuse juht tel 667 1800 e-post erik@lkf.ee www.eksl.ee |
