Kasutajatugi:
Skype: kannatanuabi
Keskkonnaga liitumiseks
registreeruge kasutajaks!

Uudised

27. oktoober 2013

Erasektori korruptsiooniseminari l mooduli kokkuvõte

Õigusabi- ja nõustamisteenuseid ekperdilt kliendile vahendav portaal kannatanuabi.ee korraldab sel sügisel erasektori korruptsiooni teadlikkuse tõstmisele suunatud ning parimat praktikat jagava seminaride sarjaKoostöös tunnustatud valdkondlike ekspertidega toimus 25. oktoobril 2013 Tallinnas Meriton Grand Hotellis kõrgetasemelise seminari I moodul "TEADLIKKUSE TÕSTMINE ERASEKTORI KORRUPTSIOONIST".



Kokkuvõtvalt keskenduti seminari I moodulil erasektori korruptsiooni sisu ja olemuse avamisele ning selle varjatud külgedest ja mõjudest õigesti arusaamisele. Eeskõnelejate ja osalejate elava arutelu käigus vaagiti korruptsiooni kehtiva kui kavandatava (eelnõu) seaduseregulatsioonide üle sh karistus- ja tsiviilõiguslikest aspektidest lähtuvalt. Diskuteeriti selle üle, mis on/ei ole korruptsioon Eesti ettevõtja pilgu läbi vs korruptsiooni seadusandlik tõlgendus. Käsitleti põhjalikult varalisi hüvitisnõudeid, mida saab kohaldada korruptiivse käitumise korral. Seminari ettekandeid läbivalt räägiti korruptsioonist põhjustatud nii otsestest kui kaudsetest kahjudest, mis ettevõtteid ohustavad. Lisaks räägiti sissejuhatavalt korruptsiooniriskide maandamise üldistest alustest ettevõttes.

 

Seminari avaettekande „Uue seadusandluse sisu ja mõte“ tegi justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik, Tanel Kalmet, kes on olnud vastutav mitmete korruptsiooni ja konkurentsiõigust puudutavate regulatsioonide väljatöötamise eest. Põhjalik käsitlus andis ülevaate sellest, mida käsitletakse Eestis kehiva seadusandluse kohaselt erasektori korruptsiooni all, mis keelud ja piirangud on kehtestatud ning mis rikkumised ja kuidas sanktsioneeritud. Tõdeti, et ühest korruptsiooni mõistet Eestis defineeritud ei ole, kuid lühidalt kokkuvõttes oleks see võimu (avaliku) ärakasutamine ja/või kuritarvitamine enda või muu isiku heaks. Oluline on teada, et uue korruptsioonivastase seaduse eesmärk on ennekõike maandada riski, et jõutakse korruptsioonikuritegudeni. Pikemalt saab lugeda ettekandes räägitust artiklis „Korruptsioonivastase seaduse eesmärk on ennekõike maandada riski, et jõutakse korruptsioonikuritegudeni.“

 

14. novembril 2013 toimuval erasektori korruptsiooni jätkuseminari II moodulil:"ERASEKTORI PARIMAD PRAKTIKAD KORRUPTSIOONI VASTU" käsitleb vandeadvokaat, Raul Otsa, lähemalt karistusõiguse uusi arenguid erasektori koruptsiooni kriminaliseerimise valdkonnas, sh arutletakse kavandatavate meetmete mõjususe üle erasektori äri- ja majandustegevuse toimimise aususele ja eetilisusele ning teiselt poolt isikute kriminaalkaristatavuse kasvu võimalikku trendi.

 

Järgnevalt astusid seminaril ülesse interaktiivse situatsiooniülevaatega „Kas äri või korruptsioon“ Ernst & Young Baltic audiitor ja finantspettuste uurija Marilin Pikaro ja SAS Institute konsultant, Oliver Kadak. Ettekandes keskenduti sellele, mis on/ei ole korruptsioon Eesti ettevõtja pilgu läbi vs korruptsiooni seadusandlik tõlgendus. Samuti toodi välja lähiajal läbi viidud korruptsiooniuuringute andmeid Balti riikides ja mujal Euroopas, millest selgus, et korruptsioon ja finantspettused on endiselt laialt levinud ning üle poolte Baltikumi ettevõtete juhtidest on käitunud korruptiivselt.

 

Tuues praktilisi näiteid elust enesest, tõstatati üles küsimus, et kas äris on kõik lubatud? Tõdeti, et kahjuks on ettevõtjad sageli sunnitud dilemma ees kas teha äri või sellest loobuda? Põhjus siin eelkõige selles, et tihtilugu seotakse tehingute toimumine kas siis ebaeetilise või siis halvemal juhul ka korruptiivse lisatingimusega. Teadaolevalt iseloomustab äri- ja majandustegevust Ida- Euroopas see, et tehinguteni jõutakse tihti lisakokkulepete kaudu, mis on paljuski just korruptiivse sisuga. Kahjuks võidavad sellestes tehingutes kitsalt vaadates kõik osapooled ning saavutavad seeläbi ka näilise majandusliku edu, kuid päeva lõpuks ja pikas perspektiivis ei ole see kindlasti jätkusuutlik.

 

Väljakutsed ettevõtetele võiksid olla pettuseriskide juhtimine juhtkonna tasandil, hea ettevõttesisese ärijuhtimise tava (Corporate Governnace) juurutamine, korruptsiooniriskide minimeerimine ja selle tõhus korraldus. Tagada organisatsioonisisene avatud kommunikatsioon ja töötajate koolitamine sh vihjeliinide rakendamist.

 

SAS Institute konsultant, Oliver Kadak, rääkis ja näitlikustas skemaatiliselt ettevõtte andmetöötluse vajalikkust ja kasulikkust nii protsesside kui personaliga seotud riskide kaardistamisel ja riskianalüüsi läbiviimisel. Põhjendas visuaalsete näidee varal, et isikute tausta ja seoste analüüsi pinnalt jõutakse kiiremini õigete tulemusteni ning saadakse piisav kindlus vajalike otsuste tegemiseks.

 

Keskkriminaalpolisei Korruptsioonibüroo analüüsitalituse juht, Toomas Plaado, arutles teemal „Erasektori korruptsioon“. Teema sissejuhatuseks konstrueeriti huvitavalt nö „korruptsiooni valem“, mis oleks järgnev: „Korruptsioon = monopoolne võim + otsustusvabadus + motivatsioon – aruandekohustus – läbipaistvus – kontrolli puudumine“.

 

Erasektoris korruptsiooni iseloomustamiseks toodi välja fakt, et selle esinemine majandustegevuses ja seotus nii altkäemaksu kui pistise võtmisega, on levinum, kui avalikus sektoris. Seda võimendab erasektoris ennekõike avatuse, läbipaistvuse ja kontrolli puudumine. Kui avalikus sektoris tagavad õigusaktid, et teenuseid ja kaupasid tellitakse üldjuhul konkurentsitingimuses ja kõige soodsamalt, siis erasektoris üldjuhul antud ennetusmeetmeid kehtestatud ei ole. See aga võimaldab ja võimendab korruptsiooni tekkimist. Samuti soodustab korruptsiooni levikut teadmatus, et teatud käitumine on kuritegelik.

 

Hetke trendide ja levinumate riskidena toodi välja: korruptiivse tulu saamine ehitustööde tellimisel ettevõtte omatarbeks või edasimüümiseks alltöövõtuna, korruptiivse tulu saamine kaupade sisseostmisel, kus tagatakse teatud kaupadele soodsamad tingimused edasimüümisel ja väiksemad juurdehindlused ning lisaks ärisaladuse lekitamine, vargused ja omastamised. Kõige selle tulemusena tekitakse ettevõttele ja selle omanikule kahju, seda eeskätt suurema kulu ja saamata jäänud tulu ning mis põhilisem korvamatu mainekahju tekitamisega.

 

Preventiivsete meetmetena soovitavad õiguskaitseorganid suuremates ettevõtetes siseauditi- ja kontrolliüksuse loomist või keskmise ja väiksemate ettevõtete puhul vasavate funktsioonidega inimese töölevõtmist. Lisaks peaks ettevõtted kaaluma korruptsiooni piiravate regulatsioonide kehtestamist, sh huvide konflikti tuvastamise ja vajadusel vältimise meetmete rakendamist, lisaks kasutama nn nelja silma printsiipi otsustusprotsessides ning rõhku panema töötajate pidevale pädevuskoolitusele.

 

Oma ettekandes „Kahju hüvitamise nõuded korruptiivse käitumise korral“ arutles Swedbank P&C Insurance vastavuskontrolli juht, Asso Prii, tsiviilõigusliku kahju tekkimise võimaluse ja positsiooni üle hüvitisnõude esitamisel äriühingu- ja selle juhtorgani liikme korruptiivse käitumise korral.

 

Alustuseks märgiti ära, et eraõiguslike kompensatoorsete meetmete (hüvitisnõuded) eelduseks on karistusseadustikus sätestatud süü olemasolu, seda kas siis altkäemaksu- vüi pistisekoosseisudes. Samuti toodi välja enamlevinud juhtorgani liikme kohustuste rikkumised korruptiivse käitumise korral. milleks on altkäemaksu võtmins ja andmise kõrval lojaalsuskohustuse ja hoolsuskohustuse rikkumine.


Selgitati, et korruptsioonikuritegudest tulenev kahju väljendub ettevõtte jaoks eelkõige suurenenud tehingu hinnas, mis eeldatakse, et on vähemalt altkäemaksu summa suurus, kuid tegelikkuses peetakse mõjuks isegi 300-400%. Tühise tehingu korral lisanduvad siia veel kahjude tuvastuskulud, saamata jäänud tulud ning nõuded isikute poolt, kellega olid sõlmitud all-lepingud, töövõtjad, investorid, jt. Täiendav kulu/kahju ettevõttele võib seisneda lisaks nõuetest tehingu pooleks olnud avaliku sektori hankijalt või ka äriühingult, samuti tuleneda hankemenetluses kahjustada saanud konkurentide nõuetest. Lisaks kriminaalkaristusega kaasnevad piirangud, nt hankemenetlusest kõrvaldamine riigihangete seaduse § 38 alusel. Kindlasti tuleks arvestada ka korvamatu mainekahjuga.

 

Aktiivse mõtetevahetuse tekitas osalejatega arutelu korruptiivse tehingu tühisuse ja/või tühistatavuse dilemma üle. Kõlasid arvamused, et kas automaatse ja täielik tühisuse nõue võib olla kohati ebaõiglane, kui mängus on näiteks avalik huvi, mingi olulise objeki kiirel valmimisel või kui tehingu tühisus mõjub näiteks kolmandatele isikutele (töötajad, alltöövõtjad jne). Samuti tõdeti, et ettevõtete vaheline tehing ei pruugi alati olla pooltele kahjulik.

Tehingu tühisuse poolt räägivad aga kaalukad argumendid, milleks on ausa konkurentsi taastamine ja selle kohta selge signaali andmine avalikkusele. Kindlasti peaks siinjuures läbi vaatama võimalikud kompenseerivad meetmed, lepingutingimused ja kõik õigustatud kahju hüvitamise nõuded.

 

Oma eeskõnelemise lõpetas Asso Prii väärt mõtteteraga, mida tasuks ettevõtetel kindlasti järgida: „Võimalikud kahjunõuded on heaks põhjuseks, miks ettevõtted peaks kaaluma toimivate korruptsioonivastaste meetmete rakendamist!“ Pikemalt saab lugeda Asso Prii teemakäsitlusest artiklis „Kahjunõuete vätimiseks rakendage ettevõttes toimivad korruptsioonivastased meetmed!

 

I mooduli kokkuvõtvas lõpuettekandes keskendus Ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees, Jaanus Tehver, korruptsiooniriskide maandamisele erasektoris.

 

Tõhusaks korruptsiooniriskide ennetustegevuseks on eeskätt vajalik ettevõtte korruptsioonivastase programmi väljatöötamine ja rakendamine. See ei tohiks aga kindlasti olla eesmägiks iseenesest, vaid peaks olema üks osa terviklikust organisatsiooni juhtimissüsteemist.

 

Korruptsioonivastane programm on ettevõtte korruptsioonivastaste meetmete kogum, mis hõlmab väärtusi, käitumis- või eetikakoodeksit, poliitikaid ja protseduure, riskijuhtimist, läbipaistvat sise- ja väliskommunikatsiooni, koolitusi, sisekontrolli, järelevalvet ja seiret. Programmi tulemuslikkuse olulised komponendid on aga adekvaatne ja individualiseeritud (organisatsioonipõhine) riskide hindamine, ettevõtte juhtkonna aktiivne kaasatus protsesside läbiviimisesse ning selgelt määratletud tegevuspõhimõtete ja protseduuride kehtestamine.

 

Läbivalt jäi Jaanus Tehveri ettekandes kõlama ettevõtjatele hea soovitus, et korruptsioonivastaste tegevuste planeerimisel ei tohiks aluseks võtta kindlasti korruptsiooni kitsast (kriminaalõiguslikku) tähendust. Pikemalt saab lugeda Jaanus Tehver´i teemakäsitlusest portaali uudises ”Korruptsioonivastaste tegevuste planeerimisel ei tohiks aluseks võtta korruptsiooni kitsast (kriminaalõiguslikku) tähendust.


Erasektori korruptsiooni jätkuseminari II moodulil "ERASEKTORI PARIMAD PRAKTIKAD KORRUPTSIOONI VASTU" jätkatakse korruptsiooniriskide maandamise võimaluste ja parima praktika jagamist läbi ekspertide ja Eesti ettevõtete enda parima teadmiste ja kogemuse keskendudes muu seas:

  • ettevõtete siseste praktiliste vastumeetmete juurutamisele korruptsiooni tõkestamisel;
  • käsitletakse USA ja Lääne Euroopa kogemusest pärinevaid tõhusaid metoodikaid ja praktikaid;
  • antakse ülevaade korruptsioonijuhtumi avastamise õiguslik-juriidilistest lahenduskäikudest ning räägitakse lähiajal kavandatavatest seadusemuudatustest ettevõtjate seisukohtadest lähtuvalt;
  • tutvustame kaasaegse riskijuhtimise sh sisekontrolli rolli/võimalusi ja parimaid praktikaid korruptsiooni ohjamisel;
  • räägime korruptsioonijuhtumeid ennetavast personalipraktikast.

14. novembil 2013 toimuva seminari ajakava, eeskõnelejate ja registreerimise info leiate seminari koduehelt.

 

Allikas:


Kommentaari lisamine

Kommenteerida saavad ainult registreeritud ja sisse loginud kasutajad.

Kommentaarid

Telli e-konsultatsioon
Telli dokument
Hakka eksperdiks